Liiklusõnnetused võivad juhtuda ootamatult mistahes ajahetkel. Isegi kui oled kogenud juht ja järgid kõiki liikluseeskirju, võivad halb liikluskultuur, ilmastikutingimused või auto tehnilised probleemid tekitada olukordi, mida ei saa ette näha. Seetõttu on oluline teada, kuidas õigesti tegutseda, et tagada õnnetuse toimumise korral nii enda kui ka teiste liiklejate turvalisus.
Eestis registreeritakse igal aastal sadu liiklusõnnetusi. Kahjuks tekib inimeste peades segadus sageli just siis, kui selget plaani on kõige rohkem vaja. Just selle tõttu oleme siia kokku kogunud praktilised juhised õnnetuse korral tegutsemiseks. Tasub alati valmis olla, sest liiklusõnnetused ei hüüa tulles.
Esimesed sammud pärast õnnetuse toimumist
Kui oled sattunud liiklusõnnetusse, on kõige olulisem säilitada rahu ja tegutseda läbimõeldult, sest nii muudad olukorra lihtsamaks nii enda kui teiste jaoks. Esmane tegutsemine liiklusõnnetuse korral on oluline nii ohutuse tagamiseks kui ka hilisemate probleemide vältimiseks.
Peatu ja taga turvalisus
Esimene samm on sõiduki peatamine. Olenemata õnnetuse ulatusest tuleb kindlasti seisma jääda ja olukorra tõsidust hinnata. Lülita sisse ohutuled, et teised liiklejad oleksid olukorrast teadlikud. Kui sõiduk asub halva nähtavusega kohas, siis pane kindlasti teele ka ohukolmnurk. Asulas tuleb see paigutada vähemalt 25 meetri kaugusele ning asulavälisel teel vähemalt 50 meetri kaugusele.
Tee kindlaks, kas õnnetuses sai keegi kannatada ja vajadusel kutsu abi
Kontrolli, kas keegi on õnnetuses vigastada saanud. Kui keegi on kannatada saanud, kutsu viivitamatult kiirabi, helistades numbril 112. Vajadusel osuta esmaabi, aga kui sa pole kindel, kuidas seda korrektselt teha, siis häirekeskus saab sind selles osas juhendada. Kui olukord on eluohtlik, tee kõik endast olenev, et ohver saaks vajalikku abi enne professionaalide saabumist.
Vajadusel teavita politseid
Politsei tuleb kohale kutsuda siis, kui:
- õnnetuses on vigastatuid;
- osapooled ei jõua süüdlase osas kokkuleppele;
- liiklusõnnetuse tõttu on keskkond või liiklus ohustatud, näiteks kui sõidukid takistavad liiklust või põhjustavad muul viisil ohtliku olukorra;
- kahju saanud või õnnetuse põhjustanud isik ei ole sündmuskohal, või kui osapooled ei saa mingil põhjusel liiklusõnnetuse teadet koostada ja allkirjastada;
- kokkupõrge toimus suurulukiga, näiteks põdra, metskitse, hundi või metsseaga.
Kui olukorda iseseisvalt lahendada ei saa või on kohustus politsei kohale kutsuda, siis aitavad nemad sündmuskohal ohutuse tagada ning fikseerivad kõik õnnetuse asjaolud.
Fikseeri olukord
Kui olukord on ohutu, alusta olukorra fikseerimisega. Tee fotod või videod õnnetuskohast, sõidukite asendist, kahjustustest ja võimalusel ka keskkonnast (nt liiklusmärgid, teekate). Mida täpsem on dokumentatsioon, seda lihtsam on hiljem kindlustuse ja osapooltega suhelda. Kui õnnetus juhtus pealtnägijate juuresolekul, palu nende kontaktandmeid, et vajadusel nende ütlusi kasutada.
Kui õnnetuses osalenud sõidukid takistavad liiklust, siis tuleb enne nende liigutamist tunnistajate juuresolekul ära märkida sõidukite ja õnnetusse puutuvate esemete asendid ja jäljed ning alles seejärel võib need teepealt eemale liigutada.
Täida liiklusõnnetuse blankett
Kui olukord on turvaline ja politseid ei ole vaja kutsuda, täida koos teise osapoolega blankett "Teade liiklusõnnetusest". See dokument aitab fikseerida õnnetuse asjaolud ja kokkuleppe süüdlase osas. Blanketti saab hiljem kasutada kindlustusele kahjunõude esitamiseks.
Paberil blanketti on võimalik küsida tanklatest ja kindlustusandjatelt. Seal on olemas väljad kõikide oluliste detailide jaoks, et midagi ei saaks ununeda.
Kui blanketti käepärast ei ole, siis võib õnnetuse vormistada ka tavalisel paberil. Kõige tähtsam on see, et kõik vajalikud andmed oleksid kirja pandud:
- õnnetuse toimumise täpne aeg ja koht;
- avariis osalenute nimed, kontaktandmed, juhilubade numbrid ning sõidukite registriandmed;
- liiklusõnnetuse kirjeldus ja lihtne skeem, mis näitab sõidukite liikumissuundi ja asukohti;
- selge märge selle kohta, kes vastutab tekkinud liikluskahju eest ning mõlema osapoole allkirjad.
Kui õnnetuskohal on kellelgi nutitelefon, saab kasutada ka mugavat veebipõhist lahendust avarii.ee kodulehel. Selle kaudu saab liiklusõnnetuse sündmuskohal digitaalset vormistada, lisades sõidukite andmed, õnnetuse kirjelduse, fotod sündmuskohast ja muud vajalikud andmed kõik ühte kohta. Selle lahenduse kasutamise eeliseks on kiirus ja see, et digitaalselt vormistatud teade saadetakse automaatselt valitud kindlustusseltsile. Avarii.ee abil saab fikseerida kuni viie sõiduki osalusega õnnetusi ning seal saab vormistada ka juhtumeid, kus on seotud muu vara, näiteks jalgratas või tankur.
Kui olukord on korralikult fikseeritud, võivad kõik osapooled avariipaigast lahkuda.
Pärast olukorra fikseerimist
Pärast liiklusõnnetuse korrektset vormistamist on oluline esimesel võimalusel õnnetusest kindlustusandjat teavitada ja alustada kahjunõude esitamise protsessiga. Nii saavad õnnetusega seotud asjaolud kiiresti lahendatud.
Kindlustusnõude esitamine
Kõik paberkandjale kokku kogutud info õnnetuse asjaoludest tuleb edastada enda või vastaspoole kindlustusandjale. Kui õnnetus registreeriti veebis, edastatakse info kindlustusandjale automaatselt ja seda eraldi teha ei ole vaja.
Kindlustusettevõte analüüsib esitatud teavet, hindab kahju ulatust ja alustab kahjude hüvitamise protsessi. Sujuvaks menetlemiseks on oluline, et esitaksid kohe korrektselt kõik sündmuse asjaolud.
Liikluskindlustus – mida see katab?
Liikluskindlustus katab õnnetuses kolmandatele osapooltele tekitatud kahjud, mille alla kuuluvad:
- varalised kahjud: sõidukite parandamine, kahjustatud hooned, liiklusmärgid jms;
- isikukahjud: kannatanute ravi-, taastusravi- ja töövõimetuse kulud.
Kui oled õnnetuses süüdlane, katab sinu liikluskindlustus kannatanu kulud. Kui oled kannatanu, hüvitab süüdlase kindlustus sinu kahjud. Liikluskindlustus ei kata aga süüdlase enda sõidukile tekitatud kahjusid – selleks on vaja kaskokindlustust.
Kaskokindlustus – lisakaitse ootamatuste eest
Kasko annab sõidukile ulatuslikuma kaitse, kui tavaline liikluskindlustus ning ka selle puhul on tähtis võimalikult varakult kindlustusandjat õnnetuse asjaoludest teavitada. Kasko katab:
- süüdlase sõidukile tekitatud kahjusid: kui oled õnnetuse põhjustaja, katab kasko sinu sõiduki remondi- või asendamiskulud;
- loodusõnnetused ja vandalism: kahjud, mis on tekkinud tormi, rahe, vandalismi või muude ettenägematute sündmuste tõttu;
- vargus ja tulekahju: sõiduki asendamise või remondikulud varguse või tulekahju korral;
- pukseerimine ja asendusauto: paljud kaskopaketid pakuvad lisateenuseid, mis teevad õnnetusjärgse perioodi lihtsamaks.
Kaskokindlustuse puhul on oluline tutvuda oma konkreetse poliisi tingimustega, et teada, milliseid kulusid see täpselt hüvitab. Enamasti tuleb kaskojuhtumi korral maksta auto omanikul kasko omavastutuse osa ning ülejäänud osa katab juba kindlustus.
Miks on see kõik oluline?
Pärast liiklusõnnetuse toimumist aitab kiire ja korrektne tegutsemine vältida lisastressi ja -probleeme ning nii saab olukord tõhusalt lahendatud. Liikluskindlustus kaitseb teist osapoolt, samas kui kaskokindlustus pakub ulatuslikumat kaitset ka sinule. Kui dokumentatsioon on täpne ja õigeaegselt esitatud, on kahjunõude menetlemine lihtsam ja sujuvam.
