Liikluskultuur Eestis: enamik autojuhte tegeleb sõidu ajal kõrvaliste tegevustega

Liikluskultuur Eestis: enamik autojuhte tegeleb sõidu ajal kõrvaliste tegevustega

Eestis läbi viidud uuring näitab, et märkimisväärne osa autojuhtidest tegeleb sõidu ajal kõrvaliste tegevustega. Umbes 63% juhtidest tunnistab, et on sõidu ajal telefoni kasutanud. Mõned neist kõnedele vastamiseks, mõned Waze'i või Google Mapsi kasutamiseks, aga osad isegi sõnumite saatmiseks. Kuigi hands-free-seadme kasutamine on seadusega lubatud ja ohutum alternatiiv, leidub ikkagi juhte, kes räägivad telefoniga ilma käed-vaba-süsteemita, mis tähendab, et nad on liikluses haavatavamad. Lisaks leidub neid, kes vastavad liikluses olles e-kirjadele, arvestamata sellega, et see võib kriitilistel hetkedel oluliselt aeglustada nende reageerimiskiirust ja otsustusvõimet.

Selline käitumine viitab sellele, et Eesti liikluskultuur on veel arengujärgus, sest paljud autojuhid ei taju tähelepanu hajumise mõju liiklusohutusele. Tehnoloogia kasutamise mugavus ja selle kättesaadavus on küll osa meie igapäevaelust, kuid roolis olles peaks tähelepanu olema suunatud üksnes teele ja ümbritsevale liikluskeskkonnale.

Liikluses tähelepanu hajumine

Kuna meid ümbritseb tänu tehnoloogiale lõputu hulk informatsiooni, on vaid ühele tegevusele keskendumine järjest keerulisem. Roolis olles võib isegi lühike hetk, mil vaatad telefoni, endaga kaasa tuua tõsised tagajärjed. Punase foori taga oodates on muutunud tavaliseks, et juhid kasutavad aega telefoni kontrollimiseks. Kuigi see paistab süütu harjumusena, võib just selline tähelepanu mujale suunamine ohuolukorras saatuslikuks saada, sest reaktsiooniaeg on pikem ja liiklus võib olla etteaimamatu.

Lisaks nutiseadmetele võivad tähelepanu hajutada ka muud tegurid, näiteks lapsed tagaistmel, väsimus või tervisemured. Need olukorrad on küll elus paratamatud, kuid juhina peaks alati meeles pidama, et isegi näiliselt ohutud kõrvaltegevused, nagu navigatsiooniäpiga sihtkoha seadistamine, hajutavad sinu tähelepanu ja suurendavad õnnetuste tekkimise riski.

Miks peatumisteekond on pikem, kui arvatakse?

Paljud juhid arvavad ekslikult, et peatumisteekond tähendab ainult pidurdamist. Tegelikult algab see juhi reageerimisajast, mis sõltub inimese enda reaktsioonikiirusest ja konkreetsest olukorrast. Näiteks kiirusel 50 km/h kulub keskmisel autojuhil ohu märkamisest kuni pidurdamise alustamiseni umbes 14 meetrit, pidurdusteekond lisab sellele aga veel 25 meetrit. Kui teel on ootamatu takistus, võib iga sekund olla määrava tähtsusega.

Peatumisteekonna pikkus sõltub ka sõiduki tehnilisest seisukorrast. Oluline on näiteks rehvide kvaliteet ja tähelepanu tasub pöörata ka ilmastikutingimustele. Kui tee on märg ja libe, pikeneb teekond oluliselt, mistõttu on veelgi tähtsam hoida oma fookus täielikult teel. Juht, kes mõistab peatumisteekonna tegelikku pikkust, oskab paremini ohte ette näha ja neid ennetada.

Turvatunne ootamatusteks

Liikluses võib iga juht sattuda ootamatutesse olukordadesse nii tähelepanu hajumise, auto tehnilise rikke kui ka ootamatult teele ilmunud takistuse tõttu. Sellistel puhkudel on liikluskindlustusest palju abi, sest see katab kahjud, mille teisele osapoolele tekkimises oled süüdi sina. Kui sa soovid ka enda sõidukit paremini kaitsta, tasub kaaluda kasko sõlmimist. Kaskokindlustus hüvitab ka sinu autole tekkinud kahjud.

Lisaks rahalisele kaitsele pakub kindlustus sulle meelerahu, sest see annab sulle teadmise, et hädaolukorras on vajalik tugi olemas. Kuigi õnnetused võivad tunduda kaugena, sest arvatakse, et need juhtuvad vaid teistega, võivad ootamatused sellegipoolest tabada iga liiklejat. Seepärast on oluline valida kindlustus, mis tagab, et nii sina kui ka sinu sõiduk oleksid kaitstud. Balcia pakub mitmekülgseid kindlustuslahendusi, et tagada sinu turvatunne teel olles.

Liikluskultuur Eestis näitab ka positiivseid märke

Hoolimata sellest, et paljud juhid tegelevad roolis kõrvaliste tegevustega, leidub ka häid uudiseid. Umbes 37% juhtidest kinnitab, et ei kasuta sõidu ajal kunagi telefoni. See näitab, et osa liiklejaid mõistavad liiklusohutuse olulisust ja annavad endast parima, et meie liikluskultuuri parandada. Sellised harjumused loovad lootust, et tulevikus väheneb tähelepanu hajumisega seotud õnnetuste arv ning teedel valitseb turvalisem liikluskeskkond.

Turvaline liiklemine algab teadlikest otsustest. Roolis olles on iga juhi vastutus keskenduda täielikult teele, jättes kõrvale segavad tegurid ja olles valmis ootamatusteks. Iga autojuht saab panustada meie liikluskultuuri paranemisse läbi teadlikult ohutuse tagamise.